Digitála máhttu
Máhtu govvádusaid ulbmilin lea dahkat konkrehtalažžan gustojeaddji árrabajásgeassinplána ja maiddái ovda- ja vuođđooahpahusa oahppaplánaid vuođuštusaid digitála máhtu oasil. Oahpahusa ja árrabajásgeassima lágideaddjit beaivádit iežaset digiplánaid vástidit máhtu govvádusaid.
Digitála máilbmi rievdá, man mielde rivdet maiddái máhtu dárbbut. Govvádusa vuosttamuš veršuvdna almmustahttojuvvui guovvamánus 2021. Máhtu govvádusat 2.0 lea almmustahtton geassemánus 2022. Rievdadusaid bokte leat figgan buoridit govvádusaid kvalitehta erenomážit logahahttivuođas ja áigeguovdilisvuođas. Govvádusain leat sihkkojuvvon ja lasihuvvon muhtin oasit. Govvádusain leat figgan vuhtiiváldit geavaheaddji girjás digitála bálvalusat ja rusttegat.
Digitála máhtu ja diehto- ja gulahallanteknologiijalaš máhtu ollisvuohta čohkiida njealji váldosuorggis:
- Praktihka máhtut ja iežas buvttadeapmi
- Dorvvolašvuohta ja vásttolašvuohta
- Dieđuhálddašeapmi ja dutki ja hutkás bargan
- Vuorrováikkuhus
Váldosuorggit leat nammaduvvon Vuođđooahpahusa oahppaplána vuođuštusaid (2014) mielde. Árrabajásgeassinplána vuođuštusaid beaiváduvvon veršuvnna (2022) mielde árrabajásgeassima ja ovdaoahpahusa govvádusat leat merkejuvvon bajilčállagiin Digitála máhttu.
Govvádusain namuhuvvon digitála bálvalusat mearkkašit oahpahusa ja árrabajásgeassima áppaid ja prográmmaid, mat leat juo geavahusas. Digitála biras mearkkaša viiddes geahččanguovllus buot digitála čovdosiid, bálvalusaid, rusttegiid ja reaidduid, mat leat juo oahpahusa ja árrabajásgeassima geavahusas. Teaksta mearkkaša máŋggabealagis lohkanmáhttui laktáseaddji viiddes teakstaáddejumi mielde teavsttaid, mat sáhttet leat sánálaš, oktan govaiguin, auditiivvalaš, numerálaš ja kinestehtalaš symbolavuogádagaid ja daid kombinašuvnnaid bokte ovdanbukton diehtu. Digitála bálvalusa ja birrasa čuoggái galgá dávjá dárkkálmahttit, guđe bálvalusa ja rusttega oahpahusa ja árrabajásgeassima lágideaddji ávžžuha iežas bargovehkii ja oahppiide geavahuvvot.
Mii arvvosmahttit geavahit digitála birrasiid girjájit! Ođđa teknologiijat fállet vejolašvuođa iešguđet ahkásaš oahppiide aktiivvalaš doaibmi, buvttadeaddji ja dutki rolla.
Oahpahusa ja árrabajásgeassima lágideaddji lea ovddasvástádusas das, ahte bálvalusat, mat váldojit geavahussii, čuvvot EU diehtosuodjeásahusa ja našuvnnalaš láhkaásaheami. Oahpaheaddji, jeara lassidieđuid oahpahusa ja árrabajásgeassima lágideaddjis, gean bálvalusas barggat.
Máhtu govvádusat gávdnojit gaskasiidduin (váldosuorggit 1–4).
Govvádusat leat hábmejuvvon kontinuman, mas máhttu čoaggana
Govvádusa lohkanráva:
Árrabajásgeassima ja ovdaoahpahusa govvádusat lohkkojit oktan ollisvuohtan.
Jahkeluohkáid 1–2 govvádusa sáhttá lohkat dakkárin dahje oktan árrabajásgeassima ja ovdaoahpahusa govvádusaiguin.
Jahkeluohkáid 3–6 govvádus lohkko oktan jahkeluohkáid 1–2 govvádusaiguin.
Jahkeluohkáid 7–9 govvádus lohkkojuvvo oktan jahkeluohkkáollisvuođaid 1–2 ja 3–6 govvádusaiguin.
Lassidieđut digitála máhtu ja diehto- ja gulahallanteknologiijalaš máhtu govvádusain: paivi.leppanen@oph.fi
Mii váldit vuostá máhcahaga ovddidan dihtii govvádusaid ain viidásabbot.