Programmʼmõš-silttummuš
Programmʼmõš-silttummuš lij pukid äukkai täidd, koʹst ij leäkku kõõččmõš tåʹlǩ kooʹdjummšest. Silttummša koʹlle tääʹrǩeld še määŋgpeällsa juurdčummuž tääid da fiʹttjõs digitaalʼlaž, rajjum teâttmašinaprograamm maaiʹlmest da tõʹst tåimmʼmõõžžâst di tõʹst, mõõn jiânnai rajjum teâttmašinaprograammin vuäitt vuäǯǯad äigga.
Kovvõõzzi vuõssmõs versio, õlmstâʹtteš täʹlvvmannust 2021, koon mâŋŋa tõid peeiʹvteš da viʹǩǩe õõudâs võl. Silttummuž kovvõõzz 2.0 liâ õlmstõttum ǩieʹssmannust 2022.
Programmʼmõš-silttummuš lij…
- …prograammnallšem juurdčummuž
- …tuʹtǩǩeei tuâj da puuʹttummuž
- …rajjum teâttmašinaprograamm pirrõõzzi tobddmõš da tõin tåimmʼmõõžž
Programmʼmõš-silttummuž vueʹssobbvuõtt lij juõkkum kouʹmme väʹlddvõudda: 1) prograammnallšem juurdčummuž, 2) tuʹtǩǩeei tuâj da puuʹttummuž di 3) rajjum teâttmašinaprograamm pirrõõzz da tõin tåimmʼmõš. Väʹlddvuuʹd liâ juâǥǥtõllum teeʹmi mieʹldd nuʹt, što prograammnallšem juurdčummuž vuâlla koʹlle puk juurdčummuž, tuʹmmjummuž, plaanummuž di tåimmʼmõõžž teknologiataa seʹst õõʹnni kovvõõzz. Tuʹtǩǩeei tuâj da puuʹttummuž vuâlla koʹlle õhttsažtuõjju da vueʹjj tuejjummša õhttneei kovvõõzz di teâttmašinaprogramm pirrõõzzi tobddmõõžž da tõin tåimmʼmõõžž vuâlla čiŋŋlab silttummuš di âʹlnn peäggtum teeʹmi õhttummuš arggjieʹllma.
Väʹlddvuuʹd da tõi vuâlla åʹblkõõʹsti kovvõõzz vuâđđâʹvve Ouddpeâmmplaan (2018) da Vuõssmätt’tõõzz mättʼtõsplaan (2014) di vuâđđmättʼtõõzz mättʼtõsplaan vuâđđaaʹššin (2014) tuejjuum täʹrǩstõõllmõʹšše. Vuâđđteeʹkstin programmʼmõš-silttummuš õčndââtt veeidasvaaldšem silttummšen pukin mättjummuž vuuʹdin, mättjemobbvuõđin da mättaunnsin.
Programmʼmõš-silttummuš ouddpeâmmast di vuõss- da vuâđđmättʼtõõzzâst
Ouddpeâmm
Programmʼmõš-silttummuš ouddpeâmmast
Siõm päärnaivuiʹm tobdstõõđât teknolooglaž pirrõʹsse ja harjjtõõlât programmʼmõõžžâst taarbšeei vaalmâšvuõđid da vuâđđtääidaid: Täʹrǩstõõlât da nõõmeet aarǥ teknologia da neävvaid di tuʹmmjet tõi miârktõõzz da tåimmjummuž. Loŋŋtet õõmtõõššâd aaʹššid di smeʹllkââʹttet tuejjeed kõõččmõõžžid da ooccâd tõid vaʹsttõõzzid. Harjjtõõlât loogla juurdčummuž tääidaid, mâʹte klasstõõllmõõžž da verddõõllmõõžž. Mättʼtõõđât mainsted aaʹššin da jiijjâs jurddjin di tåimmad õõutsââʹjest da uvddum vuäppõõzzi meâldlânji.
Ouddpeâmmast päärna vuäʒʒa tobdlmid teknologiast da harjjtâʹlle programmʼmõʹšše õhttneei tääidaid siõreeʹl, jeeʹresnallšem siõrin siõreeʹl nuʹt õõutsââʹjest ǩiččleeʹl di jiijjâs pohttõõzzid ǩeʹkssjeeʹl da raajeeʹl.
Vuõssmättʼtõs
Programmʼmõš-silttummuš vuõssmättʼtõõzzâst
Päärnaivuiʹm tobdstõõđât teâttmašinaaʹje ja täʹrǩstõõlât teâttmašinai ohjjeem teknologia aarǥ pirrõõzzin. Tuʹtǩǩeet õõutsââʹjest aparaatti toiʹmmjemvuâđđjurddjid. Harjjtõõlât jäʹrjstet aaʹššid jeeʹresnalla nuʹt vuâđđaaʹššin di čiõlǥtet vuâmmšummšid da räʹtǩǩummšid õõutsââʹjest. Tuʹmmjet, ååʹblkââʹstet da tuʹtǩǩeet aarǥ eettmõõžžid da vaiggâdvuõđid. Tobdstõõđât jeeʹresnallšem tåimmamvuäppõõzzid di ǩiččlet siõreʹld tåimmamvuäppõõzzi jääʹǩǩtummuž da õuddmõõžž.
Vuõssmätt’tõõzzâst päärna vuäǯǯa tobdmid kreevsõs tuejjummšest da õõlmtõõzzâst teknologia veäkka. Sij ǩeʹkksje da räjja jiijjâs aparaattid, roboottid da siõrnallšem pirrõõzzid di kovvâʹlle tõi tåimmamvuâđđjurddjid. Siʹjjid smeʹllkââʹttet čuäʹjtet jiijjâs jurddjeez di kuvddled nuuʹbbid da jueʹǩǩed tuâjaid õhttsaž tuejjummšest.
Ââʹǩǩ-klassceâlaivuõtt 1-2
Programmʼmõš-silttummuš eeʹǩǩ-klaassin 1-2
Täʹrǩstõõlât päärnaivuiʹm sij ǩiõččlâʹsttem-maaiʹlmest ââʹnnem teâtt-tekniikk da tobdstõõđât robotiiʹǩǩe. Mättʼtõõđât kovvõõllâd teâtt-teknlaž aparaatti tåimmamvuâđđjurddjid. Harjjtõõlât toobdstet nobstõõvi kääʹvid da vuâkkõsmeâldlažvuõđid di jäʹrjstet teâđ määinai vuâđald. Mainstet jiijjâs vuâmmšõõzzin da vaʹlljummšin fiʹttõõzzi da neävvai veäkka. Puʹrǧǧeet aarǥnallšem vaiggâdvuõđid pieʹǩǩid da ǩiččlet tõid räʹtǩǩeemvaajtõsmääinaid. Raajât siõrrnallšem tåimmammvuäppõõzzid, koid vueiʹtet teʹsttjed še teâđǩiõttʼtõõllâm aparaattin, di harjjtõõlât tobdstet vââʹǩǩvueʹjjid.
Eeʹǩǩ-klaassin 1-2 programmʼmõʹšše õhttneei tåimmamnaaʹlid da neävvaid ââʹnet kreevsânji, siõreʹld da ǩiččlõõddeeʹl jeeʹres mättaunnsi siiskõõzzi ǩiõttʼtõõllmõõžžâst. Harjjtõõlât vuârtõõllmõõžž tuâjjroolin di čuäʹjtõõlât da jueʹjjet jiijjâs jurddjid nuubbivuiʹm. Teâuddjââʹttet maainâsnallšem pohttõõzzid ââneeʹl animâsttmõõžž leʹbe programmʼmõõžž.
Ââʹǩǩ-klassceälaivuõtt 3-6
Programmʼmõš-silttummuš eeʹǩǩ-klaassin 3-6
Täʹrǩstõõlât programmʼmõõžž da robotiikk õhttsažkååʹddest di tuʹmmjet teknolooglaž suåvldõõzzi äuʹǩǩeemnaaʹlid da miârktõõzz škouulniiʹǩǩi jieʹllmest. Saǥstõõlât tillʼlõvvum digitaalʼlaž siiskõõzzin di škouulniiʹǩǩi jiijjâs tåimmʼmõõžžâst digitaalʼlaž pirrõõzzin.
Vaiggâdvuõđ räʹtǩǩummša ââʹnet jeeʹresnallšem räʹtǩǩeemkääʹvid, koid ǩiččlet raajjâd še jiõčč. Ärvvtõõlât räʹtǩǩummšid ââʹneeʹl mõõn-ne kriteeʹr. Teâđ ǩiõttʼtõõlât da čuäʹjtõõlât fiʹttõõzzi da symbooli veäkka. Raajât tåimmamvuäppõõzzid da algoriitmid äuʹǩǩeeʹl programmʼmõõžž vuâđđraajõõzzid di ooʒʒât da koʹrjjeet vââʹjjid tåimmamvuäppõõzzin. Raajât prograamm graaflaž programmʼmõš pirrõõzzâst.
Eeʹǩǩ-klaassin 3-6 harjjtõõlât sitkkâd da iteratiivlaž reâuggmõõžž õhttsaž täävtõõzz õsttmõššân. Kreevsõs õõlmtõõzzâst da jiijjâs pohttõõzzin äuʹǩǩeet mettummšid da sålljid, automaatioid da robotiikk di jeeʹresnallšem animâsttmõš- da programmʼmõšvuâlaid.
Ââʹǩǩ-klassceälaivuõtt
Programmʼmõš-silttummuš eeʹǩǩ-klaassin 7-9
Tobdstõõđât algoriitm, automaatio da robotiikk suåvldõõzzid jieʹllem jeeʹres vueʹssvuuʹdin. Saǥstõõlât rajjum teâttmašinaprograamm teknologia vueiʹtlvažvuõđin, riiskin da eettlaž vueiʹnnemkuuʹlmest. Ǩiõttʼtõõlât tillʼlõvvum siiskõõzzid da personõstttum kääzzkõõzzid. Tuʹmmjet digitaalʼlaž pirrõõzzin norrum teâđ da teâttmašinaprogrammʼmõõžž sosiaalʼlaž da õhttsažkååddlaž miârktõõzz.
Vaiggâdvuõđid da tõi räʹtǩǩummšid analysââʹstet da visualisââʹstet di ärvvtõõlât kriteeri veäkka. Teâđ ǩiõttʼtõõllmõõžžâst da čiõʹlǧǧummšest ââʹnet jeeʹresnallšem seämmanallšemvuõđid, kaaviod da meärkkamnaaʹlid di looglaž operaatioid. Toʹlǩǩeet programmkooʹdid di raajât jiõčč prograammid, koin äuʹǩǩeet mieʹrrmeâldlânji programmʼmõõžž vuâđđraajõõzzid. Plaaneet da raajât teâttmašinaprograamm prograammid jeeʹres pirrõõzzin.
Eeʹǩǩ-klaassin 7-9 äuʹǩǩeet algoriitmlaž juurdčummuž ja programmʼmõõžž jeeʹres mättaunnsin da määŋgvaaldšem mättjemobbvuõđin. Plaaneet da teâuddjââʹttet kreevsõs õhttsažooudâsviikkâm projeeʹktin rajjum teâttmašinaprograamm pohttõõzzid, kook räʹtǩǩee mättaunnsid leʹbe vuõigg jieʹllma õhttneei vaiggâdvuõđid.
Programmʼmõš-silttummuš kõskksaž fiʹttõõzz
Väʹlddfiʹttõõzz
Programmʼmõš (eng. programming) = programmʼmõš âânn seʹst vuäppõõzzi ouddmõõžž, vaiggâdvuõđ analysâsttmõõžž, vueiʹtlvaž räʹtǩǩummši ärvvtõõllmõõžž, programmʼmõškooʹdi ǩeeʹrjtummuž, di rajjum teâttmašinaprograamm suåvldõõzz teʹsttjummuž da võõʹjji koʹrjjummuž. Programmʼmõš lij teâđǩiõttʼtõõllâmtiõtti juurdčummuž leʹbe algoriitmla juurdčummuž vueʹjj mieʹldd.
Programm (eng. program) = jõnn algoritmm, kååʹtt spräävv snäätnas äukkai tååim. Ouddmiârkk: teʹlfoon suåvldõõzz, teâttmašina teʹksttǩiõttʼtõõllâmprograamm di puk aʹlǩǩi leʹbe määŋgmåkksaž prograamm, koid tuejjääk jiõčč.
Teâttmašinaprogramm = joukk prograamm di teâđ, mõõntõõllmõõžž da vuäppõõzz, kook vueiʹtlvâʹstte jeeʹresnallšem tuâjai spraavmõõžž teâttmašinariâžldõõǥǥâst
Kooʹdjummuš (eng. coding)= Programmʼmõõžž podd, koʹst jiõččveärlaž programmʼmõškoodd raajât. Mainstum ǩiõlâst kooʹdjummuš ââʹnet ânnjõõžž poodd še programmʼmõõžž synonyymân. Ouddmiârkk: mottjeeʹji, kooʹǧǧi da määin seʹst õõʹnni raajõõzzi šõõddtummuš nuʹt, što programm spräävv mâid haaʹlääk.
Koodd (eng. code, program code) = snäätnas programmʼmõšǩiõlin puuʹtʼtum algoritmm leʹbe programm, koon teâttmašina vuäitt spraavâd. Ouddmiârkk: prograamm vueʹss, kååʹtt laʹsǩǩad škooulâst vieʹttjum čiâssi vuõiggmeäʹr, ǥu tõõzz piijât juõʹǩǩpeeiʹv čiâssid leʹbe škoouneeʹǩǩ lookkâmjiârǥ.
Algoritmm (eng. algorithm) = tåimmamvuäppõõzzi räidd, koon seuʹrrjõssân mii-ne vaiggâdvuõtt čiõlggan leʹbe äʹšš mõtt ååʹblǩes. Ouddmiârkk: porrmõšreseʹptt.
Programmʼmõšǩiõll (eng. programming language) = teʹksttvuâđđsaž leʹbe visuaalʼlaž ǩiõll, koon veäkka algoriitm leʹbe prograamm kooʹdjet nuʹt, što tõt lij teâttmašina fiʹttjemnalla.
Lââʹss fiʹttõõzzid
Mäinnraajõs = programm sprââvdõs sueʹrrââv jeeʹresnallšem vaajtõsmääinaid määinast kuõskeeʹl. Prograamm snäätnas vueʹss teâuddjââʹttet, jõs uvddum mäinn teâuddai. Ouddmiârkk: Jõs åuggan âʹbrr, cääʹjj ool nåkam pihttsid, kook tuõʹllʼje ââʹbr.
IoT (Internet of Things) = täʹvvri õhttummuž internetta. Interneeʹtt pääiʹǩ aparaatt vueiʹtte vääʹlted teâđaid nuubbeez di vuâsttaväʹldded teâđ. Ouddmiârkk: straaŋgteʹmes šõŋŋsâjldõk vuäitt vääʹlted teâđ seʹst åårrai teâttikkna da interneeʹtt pääiʹǩ põlvvkääzzkõʹsse, koʹst õõʹnni vuäinn tõn.
Iteratiivlaž ooudâsviikkmõš = ooudâsviikkmõõžž nääʹll, koʹst ouddaz õõuʹdeet kuuʹsǩin da juâkksaž kuʹsǩǩ õlmstââʹttet jeeʹrab da tõid taarbšeen õõuʹdeet. Ouddmiârkk: klaassâst plaanuum luʹvddsiõrr, koon jeäʹt õlmstâtt samai valmmšen, pâi juâkksaž kuʹsǩǩ (ouddm. siõrrluʹvdd, puålu, vuâkkõõzz) piijât vueiʹnnemnalla järrsi kommeeʹntâsttmõššân tõn mieʹldd ǥu liâ valmmâž da tõid õõuʹdeet taarbšeen kommeeʹnti vuâđald.
Mottjeei (eng. variable) = programmʼmõõžžâst teâđ ruõkkâmpäiʹǩǩ. Ouddmiârkk: mobiilsiõrr, kååʹtt kââčč aalǥâst siõrri nõõm da peejj tõn vueiʹnnemnalla ikkân pâʹjjkuʹlmme taarbaš mottjeei, koozz nõmm ruõkkât.
Programmʼmõšpirrõs = programm leʹbe vuâlaž, koon veäkka vueiʹtet raajjâd prograammid.
Graaflaž programmʼmõšpirrõs = pirrõs, koʹst koodd puuʹtʼtet visuaalʼlaž elemeeʹntin. Ouddmiârkk: Scratch.
Teʹksttvuâđđsaž programmʼmõšpirrõs = teʹkstteditor, koin puuʹtʼtet koodd. Ouddmiârkk: Notepad++.
Programmʼmõšvââʹǩǩ (bugi) = vââʹǩǩ koodâst, koon seuʹrrjõssân programm ij toiʹmme ni vooʹps leʹbe programm toiʹmmai puästtad.
Õhttõõttâm aparatt (eng. embedded system) = snäätnas miârktõʹsse tuejjuum aparatt leʹbe neävv, koozz lij sizz rajjummu teâttmašina. Ouddmiârkkân: TV, põsslõõččâm-mašina da digitaalʼlaž teemperaturmittar.
Tuejjuumtoolk = mašina leʹbe prograamm pâstlvažvuõtt seuʹrrjed luučkeld ââʹnnem tååimid. Ouddmiârkk: programm, kååʹtt siâzztââll ođđ videoid ääiʹjab ǩiõččmad vuâđald.
Nobstõsraajâs (kåʹǧǧ leʹbe luuʹpp) = nobstõsraajâs programmʼmõõžžâst. Määŋg vuâra nobstõõvi prograamm vueʹss.
Vââʹjjkuõrrâs (debuggaus) = vââǥǥlaž toiʹmmjummuž tuejjeem vââʹjj pääiklâsttmõš koodâst.
Vuokaavio = diagramm, kååʹtt čuäʹjat algoriitm leʹbe proseeʹss säärneeʹl pooddid njuõlin da jeeʹrestyypplaž ååʹblǩin.
URL (Uniform Resource Locator) = neʹttseiddõõzz oʹdinaknallšem koodd. Ouddmiârkk: www.uudetlukutaidot.fi